Mida tasub teada enne rõivaste ostmist?

 

Üldiselt on riiete puhul atraktiivne nende hind ja väljanägemine. Kangamaterjalide koostisele, rõivaste töötlemisel kasutatud kemikaalidele mõtleme palju harvem. Kohe selgitame milliste kemikaalidega me riideid ostes ja kandes kokku puutume. Milleks üldse mõelda sellele mida riided sisaldavad ?

Paljud ütlevad, et tänapäeval pole võimalik olla eemal ohtikest ainetest kuid kui me oleme teadlikumad siis saame otsustada ikkagi väga palju millega kokku puutume. On oluline teada, millega me igapäevaelus kokku puutume või mida enda naha vastu paneme. Ei saaks öelda, et teadmised on võim, sest kui me neid teadmisi ei rakenda on need kasutud. Tootmisprotsessidest pole päris võimalik kõiki ohtlikke kemikaale välja jätta, kuid kindel on see, et aastatega on olukord palju paremaks läinud ning tarbijatel on valikut juurde tulnud.

Miks kingad sisaldavad üldse ohtlikke aineid ?

Kui tõmmata aega tagasi poest kuni riideesemete joonestusteni siis sinna vahele jääb hunnik protsesse mida riided peavad läbima enne kui tarbija neid üldse osta sooviks.

Igasugune disain ja stiil nõuab omamoodi lõpptulemust riidele, seda saab saavutada vaid erinevate protsesside käigus. Lisaks töödeldakse valmisriideid, et anda neile lõppviimistlus ning teatud omadused. Näiteks spordiriideid töödeldakse antibakteriaalsete kemikaalidega, mööbliriideid ja vaipkatteid töödeldakse leegiaeglustitega, samuti lisatakse teinekord erinevaid säilitusaineid, et riideid ei läheks transportimisel kopitama. Lisaks kasutatakse teatud tüüpi kemikaale erinevate värviliste piltide pressimiseks ja trükkimiseks särkidele ja muudele riideesemetele. Neis leidub ftalaate.

Nagu ikka on enamus kemikaalidest elusolenditele kahjulikud. Kuid osa nendest kemikaalidest jääb ka lõpptootesse, kas tahtlikult (et parandada mõne riideeseme teatud omadusi) või lihtsalt tootmisprotsessi jääkproduktina.

Riided on otseses kokkupuutes meie nahaga ning sealt võivad potentsiaalselt ohtlikud ained meie organismi sattuda. Samas ka pesu pesemisel tuleneb vesi on neid jääkaineid täis.
kampsun

Milliseid kemikaale siis ikkagi riietes kasutatakse ?

Riiete töötlemiseks kasutatakse ka nonüülfenooletoksülaate. Nonüülfenooletoksülaat laguneb nonüülfenooliks (NP), mis on keskkonnas väga püsiv ning kuhjub elusorganismide kudedesse. NPE ja NP on veeorganismidele väga mürgised ning neid peetakse hormonaalseid häireid põhjustavateks aineteks, kuna neil on võime matkida östrogeeni. Loodusesse satuvad need ained kodumajapidamisest ning suuremate tehaste heitveest, selle eemaldamine veest on väga raske. Jällegi Euroopas tundub olukord ilusam, sest seadustes on olemas piirangud mis on tunduvalt vähendanud nende levikut loodusesse.
Keelu on endale saanud dimetüülfumaraatsest selle mõju tekitab tõsiseid allergilisi reaktsioone, Kemikaali kasutatakse igapäevastes tarbekaupades. Kuigi väljaspool Euroopat võib dimetüüldumaraati kasutada, näiteks väikestes kotikestes pakkides ja nii võivad need ka lihtsasti impordiga Euroopa sattuda. Ainet on hea kasutada ka hallituse tekke eest, mis võib transpordiga tekkida toodetele. Dimetüülfumaraat pakitakse väikestesse kottidesse, mis kinnitatakse mööbli sisse või lisatakse jalatsikarpidesse. DMF tungib läbi riiete tarbijate nahale ning võib põhjustada valulikku kontaktdermatiiti.

Triklosaani (nahka ärritav ning kahjulik veeorganismidele) ja hõbeioone (väga mürgine veeorganismidele) võidakse kasutada näiteks spordiriiete töötlemisel, et parandada nende antibakteriaalseid omadusi, takistamaks bakterite levikut ja halba lõhna.
Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga aromaatsed asorühmi sisaldavad värvained, mida kasutatakse muuhulgas ka toidutööstuses. Euroopa Liidus on teatud asovärvide kasutamine keelatud ning neid ei tohi kasutada inimese nahaga vahetult kokkupuutuvate tekstiili- ja nahktoodete värvimiseks. Asovärvidest eraldub aromaatseid amiine, millest osa on kantserogeensed ning asovärvid põhjustavad ülitundlikel inimestel allergiaid. Enamus asovärve on vees lahustuvad ning seetõttu liiguvad kergesti läbi naha või hingamisteede kaudu meie organismi.

Ftalaadid on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks, mõned neist võivad jääda keskkonda pikaks ajaks ning avaldada sellele kahjustavat toimet. Ka ftalaatide kasutamine on Euroopas seadusega normaliseeritud. Just viimast kasutatakse värviliste särkide printimisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga