Disain ja mööblitööstus – koos või eraldi?

Vaatame, kuidas täna disainerite ja mööblitootjate koostöö toimub. Eesti Disainerite Liidu andmetel müüb ligi 60% Eesti (toote)disaineritest oma tooteid, mitte teenuseid. See tähendab, et kogu väärtusahelat toote disainimisest ja turu vajaduste kaardistamisest kuni tootmiseni ja müügini kontrollib disainer. Isetootvate disainerite (designer-maker) loodud firmad on väiksed ja paindlikud ning suudavad seetõttu turul toimuvatele muutustele ka kiiremini reageerida. Enamik neist ongi suunatud ekspordile ning näiteid edukatest firmadest/disaineritest kuuleb viimasel ajal üha enam. Warm North / Aap Piho, Ulaelu, Borealis / Jaanus Orgusaar, Annike Laigo, Derelict / Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg, Keha3 / Margus Triibmann, Radis, Toivo Raidmets, Seos valgustus / Tõnis Vellama, Oot-Oot / Joonas Torim, Marko Ala, Lum / Igor Volkov, Made in Hyporborea / Taniel Kolpakov on vaid mõned näited oma tooteid müüvatest disaineritest. Seda on tehtud just turul valitsevate oludega kohanedes, sest viimased paarkümmend aastat allhanke rollis olnud Eesti mööblitootjad on disaineritega koostöös alles lapsekingades. Oma tooteid arendavad ettevõtted pakuvad omakorda tööd ka teistele disaineritele, näiteks Warm North on koostööd teinud Veiko Liisi, Kristiina Turbi ja teeb tulevikus veel teiste disaineritega. Oma firma omamine ei välista ka koostööd mööblitööstusega. Näiteks mööblibrändi ONEMANDUO juhtiv Martin Saar pakub disainiteenust Borgile, kellega koostöös on valminud mitu tugitooli. Aga enamik neist disaineritest võiks oma toote arendamise kõrval disainiteenust pakkuda tootmisettevõtetele.

Tasakaal isetootvate disainerite ja disaini rakendavate ettevõtete vahel peegeldub ka Eesti Disainiauhinnad 2014 tootedisaini auhinna Bruno nominentides, milledest 12 oli ettevõtete esitatud ja 14 isetootva disaineri esitatud tööd. Mööblitootjad, kes disaineritega pidevalt koostööd teevad või kellel on disainer lausa igapäevaselt palgal, on ka edukamad eksportijad suutes pakkuda suurema lisandväärtusega tooteid. Üles lugeda saab need kahe käe sõrmedel – pehmemööbli tootjatest näiteks Mang, Borg, Softrend, Bellus; mööbltootjad Standard, Kitman-Thulema, COW, Suwem, Muruum, Incognito, Made in Hyporborea, Extery ning valgustitootja 4Room. Tootedisainibüroosid, kes disainiteenust professionaalsel tasemel pakuvad, on Eestis ainult mõned, suuremad neist Iseasi, TenTwelve, Taikonaut.

Vähemalt kümme aastat on püütud disainerite ja mööblitööstuse koostööd erinevate moodustega virgutada. Disainerite Liit osaleb mööbliklastri töös ja nõustab tootjaid. Mööblitööstuse klastri arengukavas 2011-2015 esineb sõna disain tervelt 56 korda ja vähemalt paberi peal rõhutatakse disaini rolli tootearenduse protsessis kõrgelt, ent reaalseid koostöönäiteid pole veel ette näidata. Tootearendusele pühendumine eeldab ettevõtte juhtkonna ja omanike tahet ning ka teadmisi ja kogemusi tootearenduse ja disaini koostööst. Just selle kogemuse vähesus on tihti põhjus, miks tööstus ja disainer koostööd ei tee või ei suju see edukalt.

Üks põhjuseid disainerite mitte kaasamisel on riigihanke tellimustes. Riik on täna üks suurimaid tellijaid ning hangib tooteid mitte disaini, vaid hinnapõhiselt. Nii kaua kui tootja hankes nimetatud tingimustele viimse detailini vastab ja kvaliteeti suudab pakkuda, ei pea ka ettevõtted vajalikuks tootmisprotsessi disainerit kaasata.

Algatusi disainerite mööblitööstuse taseme tõstmise kohta on tulnud ka tootjate endi poolt. Üks suurimaid mööblitootjaid Kitman Thulema on käivitamas “Mööbli lennuvälja” projekti, mille eesmärk on tõsta Eesti disainerite taset tööstuslikult toodetava mööbli disainimiseks ja lõhkuda barjääri disainerite ja tootjate vahel. Idee on luua Kitman Thulemasse keskkond noortele (alla 36-aastased) disaineritele, kus oma ideid välja mõelda ja edasi arendada ning võimalused ideede prototüüpimiseks ja esmase väiketiraazi tootmiseks.

Teine uus algatus tuli ettevõttelt Furgner, mille veebikeskkond ühendab mööblidisaini e-poe ja marketplace’i, mis peaks pakkuma disainilahendusi väiketootjatele. Disainerid saavad oma veel elluviimata tooteideed keskkonda üles laadida ja firmad saavad omale sobivaid lahendusi osta. Huvi pidavat nii ettevõtjate kui ka disainerite poolt olema suur, aga lõplik platvorm on veel tehnilise teostuse taga.

Mitmeid ümarlaudu, arutelusid ja töötubasid on peetud ka mööblitootjate ja ülikoolide vahel, leidmaks võimalusi, kuidas disainiõpet suunata, et see rahuldaks enam ettevõtja vajadusi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga